© Rahvusarhiiv
  • © Rahvusarhiiv
Nõukogude Liidus oli riigikaitse korraldamine keskvalitsuse haldusalas. Teise maailmasõja ajal lubati siiski rahvusväeosade moodustamist ning ka liiduvabariikide kaitse- ja välisasjade rahvakomissariaatide (ministeeriumide) asutamist.
See samm oli mõeldud NSV Liidu lääne­liitlaste rahustamiseks, et näidata, nagu oleks liiduvabariikidel, sh okupeeritud Balti riikidel, teatud autonoomia. Sellest kirjutab ajaloolane Peeter Kaasik värskes kogumikus „Eesti sõjaajalugu“, mille on koostanud Tõnu Tannberg. Tegelik juhtimine jäi ikka keskvõimu kätte. Eesti rahvusväeosi pärast sõja lõppu ei likvideeritud ning enamik Eestist võetud sundajateenijaid läbis oma teenistuse kodumaal.

Seotud lood

Lood
  • 02.04.23, 15:38
Partisanid raudse eesriide taga
Teine maailmasõda lõppes ametlikult 1945. aastal, kuid Balti riikides käisid lahingud edasi. Hitleri armee asemel oli sisse tunginud Stalini oma. Baltimaalased peitsid end sügavatesse metsadesse, et jätkata vabadusvõitlust.
Lood
  • 01.11.19, 14:20
Vabadussõja viimased kaitselahingud: koos vene valgetega Narvat kaitsmas
Vabadussõja viimased kaitselahingud.
Lood
  • 01.09.19, 16:02
Miks ei hakanud Eesti 1939. aastal sõdima?
  • ST
Sisuturundus
  • 17.06.26, 12:05
Uskumatult võimekas KIA Sportage 4x4 Hybrid
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Imeline Ajalugu esilehele