Miks polnud Eesti NSV-l oma armeed?
Nõukogude Liidus oli riigikaitse korraldamine keskvalitsuse haldusalas. Teise maailmasõja ajal lubati siiski rahvusväeosade moodustamist ning ka liiduvabariikide kaitse- ja välisasjade rahvakomissariaatide (ministeeriumide) asutamist.
See samm oli mõeldud NSV Liidu lääneliitlaste rahustamiseks, et näidata, nagu oleks liiduvabariikidel, sh okupeeritud Balti riikidel, teatud autonoomia. Sellest kirjutab ajaloolane Peeter Kaasik värskes kogumikus „Eesti sõjaajalugu“, mille on koostanud Tõnu Tannberg. Tegelik juhtimine jäi ikka keskvõimu kätte. Eesti rahvusväeosi pärast sõja lõppu ei likvideeritud ning enamik Eestist võetud sundajateenijaid läbis oma teenistuse kodumaal.
Seotud lood
Teine maailmasõda lõppes ametlikult 1945. aastal, kuid Balti riikides käisid lahingud edasi. Hitleri armee asemel oli sisse tunginud Stalini oma. Baltimaalased peitsid end sügavatesse metsadesse, et jätkata vabadusvõitlust.
Vabadussõja viimased kaitselahingud.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele