Koolivõrgu ümberkorraldused on teema, mis paljusid inimesi erutab ja sõna võtma paneb. Mõnes omavalitsuses on need (praeguseks) tehtud, mõnel pool on arutelud käimas.
Mõdriku algkool oli üks suletavatest koolidest.
  • Mõdriku algkool oli üks suletavatest koolidest.
  • Foto: SA Virumaa Muuseumid
95 aastat tagasi määras riik, kus ja millistel tingimustel kool olla saab. Ja kui riik jäi jokutama, võttis riigi käepikenduseks olev maavalitsus ohjad oma kätte.
Kui tänapäeval otsitakse õpetajaid tikutulega taga, siis 1930. aasta sügiseks oli neid jalaga segada.
Ajaleht Virulane kirjutas 28. juubil 1930 oma esikülje peauudises: „Haridus-sotsiaalminister on välja töötanud uue algkoolide seaduse eelnõu, mis on õige radikaalne ja toob põhjapanevaid muudatusi meis senises koolipoliitikas.
Sellega pole 68 õpetajal koha saamiseks Virumaal mingisuguseid väljavaakeid. Aga paremaid väljavaateid pole ka teistes maakondades. Tartumaal jäeb samuti 30 õpetajat kohata, Harjumaal 21 õpetajat jne. Üle kogu riigi registreeritakse lahti 250 õpetajat. Selle arvule juure lisades 150 seminaride lõpetajat, saame 400-liikmelise tööta õpetajate pere.
Vabu kohti jäeb meile üle riigi umbes 200. Mis aga ülejäänud 200 rahvavalgustajat peale hakkavad, on küsimus, mille peale keegi ei oska vastata.
Õpetajate vallandamine oligi haridusosakonnale palju raskem küsimus, kui koolivõrgu koondamine ja 6-aastase algkooli läbi viimine. Paljud lahti registreeritud õpetajad on oma kohtadel teeninud kauemat aega ja heade tagajärgedega. Nendelt teenistuse võtmine tundub haridusosakonnale endalegi ülekohtune.
Aga midagi pole parata. Meie seadused ei näe ette hoolitsemist õpetajate eest, kes enne pensioni väljateenimist mitte enda süü läbi kohalt vallandatakse. Vallandamise juures on püütud silmas pidada küll teatud motiive. Kõige pealt registreeriti lahti kutseta õpetajad, siis need, kelle koolitöö tagajärjed nõrgemad või kellel majandusline seisukord enam-vähem kindlustatud.
Otsustati haridus-sotsiaalministrile soovi avaldada, ei vabade kohtadele antaks eesõigus koondamisel vallandatud õpetajaile või jätta haridusosakonnale võimalus neid õpetajaid ise kohtadele määrata.
Üldse näib kooliõpetajate seisukord olevat praegu kriitiline. Uusi jõude tuleb rohkem peale kui vaja. Haridusnõukogus on kaalumisel olnud — kas mitte ei tuleks avaldada soovi, et kui mees ja naine on mõlemad õpetajad, teine neist vallandatakse. Selle küsimuse lahendab küll arvatavaski valmiv õpetajate teenistusseadus.“
Antagu vaid praegu paarsada töötut õpetajat – küll neile kiiresti töökohad leitaks.
Lääne-Virumaa Uudised lõpetab 30. juunil tegevuse eraldi uudisveebina. Meie ajakirjanik Andres Pulver jätkab Äripäeva Lääne-Virumaa korrespondendina. Äripäevas ilmuvaid Lääne-Virumaad puudutavaid artikleid saad mugavalt lasta saata enda postkasti funktsiooni “Minu Äripäev” abil, kui valid seal märksõnaks “Lääne-Virumaa”. Selle võimaluse kasutamiseks ei pea olema Äripäeva tellija.

Seotud lood

Uudised
  • 07.11.24, 13:00
Kuidas Vihula vallas koolireformi tehti
Koolivõrgu ümberkorraldamine oli tõsiselt päevakorral ka 95 aastat tagasi, siis olid põhjused selleks aga sootuks teistsugused.
Uudised
  • 17.09.24, 13:00
Kadrinas on kooli üle ikka vaieldud
Kui praegu käivad Kadrinas jätkuvad vaidlused selle üle, kas ehitada uus koolimaja, nagu soovib võimul olev valimisliit Tegu Seob, või renoveerida olemasolevad hooned, nagu tahaks opositsioon, siis 95 aastat tagasi tekitas palju küsimusi ja lahkhelisid kooli asukoht.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 06:00
Järjest nutikamaks muutuv auto: mida pakub uus Kia Seltos?
Autod muutuvad järjest nutikamaks ja tehnoloogilised lahendused, mis veel mõni aasta tagasi tundusid tulevikumuusikana, on jõudmas meie igapäevaellu. Nutitelefoniga avatavad uksed, juhti abistavad süsteemid ja võimalus autost teisi seadmeid laadida on vaid mõned näited sellest arengust. Uus Kia Seltos ühendab need uuendused praktilise linnamaasturi mugavuse ja ruumikusega.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Imeline Ajalugu esilehele