• 18.12.25, 16:57

Jalgratas on samaka ajamisel tarvilik riist

Samakat on ikka aetud, aeti vanasti ja aetakse praegugi, selles ei ole midagi erilist. Aga omapärane on see, et samaka ajamisel saab ka jalgratast kasutada.
Pildil olev puskariaparaat kuulus 1909. aastal sündinud Anastasja Solovjovale.
  • Pildil olev puskariaparaat kuulus 1909. aastal sündinud Anastasja Solovjovale.
  • Foto: Eesti Rahva Muuseum
1930. aasta 8. detsembri õhtul avastas kohalik konstaabel Aaspere valla Liiguste külas Leena Moori saunas töötava samagonnivabriku. Ega ta umbropsu sinna läinud, kõlakad selle kohta, et Moori saunas samakat aetakse, olid lihtsalt konstaabli kõrvu jõudnud ja tubli ametnikuna läks ta olukorda kontrollima.
“Samagonni keetmine oli täies hoos ja viinameister ja vabrikuomanik Leena Moori 19-a. poeg Fedi juba jõudnud ise oma valmistatud vedelikust jääda purju,” kirjutas 1930. aasta 11. detsembri Virumaa Teataja. Sama päeva Virulane rääkis küll Feedi Moorist.
Virulane kirjutas, et “viina, mis torust tilkus, jõi meister ise järjest ära”.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Konstaabel kofiskeeris puskariaparaadi, mis oli leidlikult tehtud. Nimelt oli keedukatlaks harilik pada, torustikuks oli aga võetud jalgrattaraam, kust siis keedus jahenedes ja kondenseerudes läbi kulges ja tilkus tühja salapiirituse kanistrisse. Konstaabli hinnangul oli toorainet nii palju, et sellest kümmekond liitrit samagonni oleks saanud.
Igal juhul olevat viin rohkem pruulijal peas kui kanistris olnud ja tilkunud oli seda üpris vaevaliselt. Fedi Moor oli hoolimata oma noorusest juba alkohoolik ehk joomahaige, nagu tollane leht kirjutas, ning sestap oli tema läbisaamine emaga väga halb. Noormees oli juba varem kohtus karistatud ning ootamas uut protsessi ema peksmise pärast.
Iseehitatud samagonniaparaat aga olevat töötanud päris korralikult, sest ülekuulamistel selgus, et sellega oli juba mitu laari kangemat kraami tehtud. Vilja ja muu vajaliku oli nooruk näpanud ema tagant. “Kui ema hakkas poega keelama, tungis viimane talle kallale ja peksis läbi. Ema oli võimetu poja vastu ja pidi valutava südamega olema kaasteadjaks, kuna ei saanud kuidagi mõjuda viinaajamise ja poja joomise takistamiseks,” kirjutas Virumaa Teataja.
1930. aasta 11. detsembri Virulasest leiab ka üksikasjaliku ülevaate Rakveres toimunud avariist. Tänapäeval oleks taoliste lugude ilmumine mõeldamatu. Ühelt poolt käiks see andmekaitse reeglite vastu, teisalt aga ei hakkaks keegi nii “väikesest” sündmusest midagi kirjutama.
“Teisipäeval kella 3 paiku päeval jäi Rakveres, Laial uulitsal maja. nr. 27 ees sõiduauto U-25 alla Karl Liiverkass, 65 aastat vana. Auto sõitis Liiverkassile seljatagant peale ja paiskas ka maha, kusjuures esimesed rattad sõitsid mehest üle. Liiverkass toimetati linnahaigemajja, kus selgus, et temal on murdunud vasaku külje ribid ja on saanud muljuda rind.
Karl Liiverkass, kelle elukoht Rohuaia uulits nr. 6, on Laial uulitsal nr. 27 asuva maja kojamees. Õnnetuse päeval oli mees parajasti nimetatud maja ees ametis uulitsa pühkimisega. Olles oma tööga juba lõpukorral, kuulis L. Tallinna uulitsa poolt mööda Laia uulitsat lähenevat autot. Auto annud ka signaali.
Arvatavasti ei pannud mees sellele erilist tähelpanu ja töötas edasi. Nagu mees ise seletab, olnud ta uulitsarentsli läheduses õllebaari väravate kohal, kui talle sõitnud seljatagant auto peale ja paiskas maha.
Seejuures sõitsid auto esimesed rattad temast üle, mille järgi juht auto peatas. Nii jäi õnnetu lamama auto alla, kust tema välja kisti ja haigemajja toimetati.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Õnnetuse silmapilgul juhtis autot selle omanik Juhan Paju. Nagu J. Paju ise seletab, tahtnud tema sõites Laia uulitsat rnööda peatuda Käsitööliste seltsi maja ees.
Uulitsal töötanud aga kojamees Liiverkass. Tema tahtnud sõita läbi kojamehe selja tagant, kuid samal silmapilgul võtnud see oma pühkmekasti ja taganenud uulitsa poole. Lühikese vahemaa tõttu pole jõudnud enam autot pidurdada ja kojamees sattuski auto alla. Kojamees alanud taganemist, kuuldes autosignaali.
Kes käesolevas juhtumises süüdi, on raske ütelda, kuid ettevaatamatusega võis olla tegemist mõlemilt poolt.“

Seotud lood

Uudised
  • 17.05.25, 13:00
Linnavalitsuse hoovil kõlasid lasud
Kui tänapäeval saab Tallinna tänaval, kunagise linnavalitsuse hoovil politseimuuseumis püssi „lasta“, siis 1930. aasta mais kõlasid linnavalitsuse õues tõelised püssipaugud ja voolas veri.
Uudised
  • 01.08.21, 14:05
Raudtee äratas Tudu elule
Eesti esimene raudtee, Palmse paruni Alexander von Pahleni eestvõttel rajatud Paldiski-Tallinn-Peterburi raudtee, avati 24. oktoobril 1870. Täna möödub aga 95 aastat Sonda-Mustvee kitsarööpmelise raudtee avamisest ning Tudu „raudteelinnaks“ saamisest.
Uudised
  • 05.03.24, 12:32
Vargad puistasid toidupoode ja käisid kirikhärral „külas“
95 aastat tagasi oli Rakvere hädas vargapoistega ning linnas liikus päris mitu vargajõuku. 1928. aasta lõpul peeti kinni kamp noori, paar kuud hiljem aga sai kriminaalpolitsei kätte märksa kogenumad tegijad.
Uudised
  • 16.06.23, 13:01
Ka Eestis taheti keeluseadust kehtestada
Viimasel ajal on päris palju räägitud sellest, et alkoholi tarvtatakse liiga palju ning oleks vaja piiranguid. Kunagi viinamüügipiirangud ka olid. Kui palju neist kasu oli, on iseasi.
  • ST
Sisuturundus
  • 28.11.25, 09:00
Viasat History telekanali detsembrikuu vaatamissoovitused
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht, et näha pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on minevikku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamiku Eesti teleoperaatorite pakettides.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Imeline Ajalugu esilehele