Rooma kauge kuma Eestist leitud aaretes
Nendes Rooma müntides, mis muinasajal Eestisse jõudsid, nähti siinmail mitte raha, vaid väärismetalli varu.
Majandusajaloolased seletavad müntide teket vajadusega varustada kaubandust üldkehtiva vahetusväärtusega. Aja jooksul kujunes niisuguseks kõigi poolt heaks kiidetud kaupade kaubaks väärismetall. Et hõlbustada selle kasutamist tehinguis, hakati ette valmis tegema parajaid, kindlaksmääratud kaaluga metallitükke ja varustama neid n-ö garantiitempliga. Kuigi esimesed mündid löödi tänapäeva Türgi lääneosas asunud Lüüdia riigis juba 7. sajandil eKr, kuuluvad varaseimad Eestist leitud mündid alles Rooma keisririigi ajajärku.
Seotud lood
Kaks turisti, kes jalutasid Tšehhi linnakese Dvůr Králové nad Labem lähedal oleval Zvičina mäel, avastasid kuldaarde, mis koosneb sadadest müntidest, ehetest ja muudest kuldesemetest. Aare on arvatavasti peidetud 20. sajandil.
Maja remontides sattus üks perekond üllatavale leiule, mis on väärt sadu tuhandeid eurosid.
Liivimaa ja Pihkva vahel 14. sajandil puhkenud viieaastane konflikt ehk Kalasõda on maapinda jätnud rikkalikke aardeid.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele