Kui Friedrich Suur alustas 1756. aastal Austria-vastast sõda, lootis ta kiiret võitu. Nii see aga ei läinud. Tema mõtlematud sammud viisid Preisimaa katastroofi veerele, kuid siis andis saatus talle hea liitlase.
Kunersdorfi lahing 1759. aastal osutus Friedrich Suurele katastroofiliseks. Kui lahing otsa sai, tundus, et Preisimaa päevad iseseisva riigina olid loetud.
Foto: Hermitage Museum / Wikimedia Commons, SPSG / Roland Handrick / Wikimedia Commons
Preisimaa oli 1759. aasta sügisel sõjas kolme Euroopa suurriigiga: Austria, Venemaa ja Prantsusmaaga. Iga vale otsus võis tähendada Preisi kuningriigi hävingut. Preisi kuningas Friedrich II, keda hiljem hakati kutsuma Friedrich Suureks, oli tunginud Saksimaa kuurvürstiriiki. Selles Saksa vürstiriigis seisid preislased silmitsi 30 000-mehelise Austria armeega, mida juhtis kogenud feldmarssal Leopold Joseph von Daun.
Indulgentsimüüjatel olid 16. sajandi algul käed tööd täis, kuna Saksamaal tuli meelitada kristlasi uue Peetri kiriku ehitamiseks raha välja käima. 1517. aastal läks jumala andestusega kauplemine ühe mehe arvates üle piiri.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.