Arheoloogid leidsid Rooma lähedalt järvest vanimad kiviaja kanuud. Neid aluseid sai kasutada purjekatena, mis võimaldas kiviaegsetel inimestel läbida Vahemerel suuri vahemaid.
Tammepalgist valmistatud kanuud, mille koodnimi on Marmotta 1, eksponeeritakse Itaalias Rooma muuseumis Museo delle Civitàs. Paadi pikkus on 10,43 meetrit ja sügavus umbes pool meetrit.
Foto: Kraft74/Shutterstock
Purjedega täiustatud kanuud mängisid olulist rolli kiviaja inimeste levikus piki Vahemere rannikut ja aitasid seega panna aluse nii mõnelegi suurimale iidsele tsivilisatsioonile.
Üks nördinud Prantsuse arheoloog andis nime tervele kiviaegsele kunstivoolule – Venuse kujukestele. Need pontsakad naisskulptuurid, millel on eriliselt rõhutatud suguelundeid, kõnelevad karmist jääaegsest elust.
Siberi metsas peituvad saviaugud ja puidujäänused on juhatanud arheoloogid maailma vanima kindluse jälile. Sensatsiooniline leid sunnib uurijaid ümber hindama varasemaid oletusi kiviaja ühiskonna kohta.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.