
- Enne raamatu “Systema naturae” avaldamist oli Karl von Linné nimi Carolus Linnaeus.
- Foto: Getty Images
Rootsi botaanik Linné sai kuulsaks oma 1735. aastal ilmunud raamatuga “Systema naturae”, mis käsitles taimede ja loomade liigitamise süsteemi. Pärast seda soovis ta abielluda, kuid tema tulevane äi nõudis, et Linné õpiks esmalt arstiks.
Seepärast sõitis Linné Hollandisse, kus asunud Harderwijki ülikool oli tuntud selle poolest, et andis diplomeid kiiresti välja. Juba mõne päeva pärast oligi Linnést saanud doktor. Linné abiellus, sai 1741. aastal professori ametikoha Uppsala ülikoolis ja 1757. aastal tõsteti ta aadliseisusesse. Ta ostis Hammarby mõisa ja elas seal oma elu lõpuni 1778. aastal.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Üleilmse taimejahi jäljed vaatavad meile vastu kogu Euroopa parkidest ja aedadest. Kaugete mandrite saadikud on nii hiigelkasvu ebatsuugad kui ka erksavärviliste õitega rodod ja hortensiad.
19. sajandil võistlesid botaanikud selles, kellel õnnestub maailma kaugeimatest nurkadest hankida kõige haruldasemaid taimi. Meie tänapäevaste aedade ja parkide liigiline mitmekesisus on nende meeste teene.
Ilmselt üks täielikumaid ja põhjalikumaid arhiive ulgueestlaste tegemistest pandi kokku Austraalias ja selle eest hoolitses Hugo Salasoo, kes sündis 27. novembril 1901.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.