Jüri Vilmsi säilmed jäävad välja kaevamata
Eesti sõjamuuseum ja muinsuskaitse selts loobusid plaanist kaevata Pilistvere kalmistul välja Eestimaa Päästekomitee liikme ning esimese kohtuministri Jüri Vilmsi põrm.
Tüli sai alguse mullu juulis, mil Eesti muinsuskaitse selts ja sõjamuuseum plaanisid Jüri Vilmsi säilmed Pilistvere kalmistult üles kaevata ning teha neile ekspertiis ja DNA-analüüs. Et Vilmsi haud on sõjahaudade nimistus, andis sõjamuuseum korralduse sõjahauas asuvate säilmete õigsuse kontrollimiseks, kirjutas Sakala.
Seotud lood
Jüri Vilmsi nime on kuulnud ilmselt paljud. Samas kiputakse unustama, et Vilms ei surnud Eesti vabaduse eest märtrisurma sugugi üksi - temaga koos andsid oma elu Tallinna mees Johannes Peistik, Käsmu meremees Aleksei Rünk ja Aost pärit Arnold Jürgens. Lood meeste hukkumisega on aga enam kui segased.
Kes kirjutas meie iseseisvusmanifesti teksti? Ega väga täpselt seda keegi ei teagi, sest koostas seda viis meest, aga ajaloolaste arvates oli iseseisvusmanifesti põhiliseks autoriks Juhan Kukk.
Eelmise sajandi alguses oli Rakveres eestluse eestvõitlejaks 1907. aastal loodud Rakvere Eesti Haridusselts, mis avas 1909. aasta sügisel linna esimese eestikeelse kooli. Kooli juhatajaks kutsuti noor õpetaja ja hilisem tuntud diplomaat ja poliitik Julius Friedrich Seljamaa.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele