Väike-Maarja koolinoored torkasid Stalinil silmad peast
See pealkiri sobiks ju tänasel leinapäeval küüditamisest rääkivale loole, aga tegelikult tuleb juttu hoopis Väike-Maarja vabadussambast, millel täna sünnipäev.
Väike-Maarja Mälestusmärgi Püstitamise Komitee asutati 24. veebruaril 1923, komitee hakkas tegelema Vabadussõja mälestusmärgi rajamisega.
Kavandi looja ja kiviraiuja oli Tartu kiviraidur Jugar, sammas tahuti Tartust 16 kilomeetri kauguselt Vana-Kuuste vallast hobustega kohale veetud kivist. Pärast Jugari surma jätkas tööd kiviraidur Hütt.
Monument sai valmis 1925. aasta aprillis ja see saadeti Tartust rongiga Kiltsi jaama. Mälestussamba valmistamine maksis 210 000 marka, ühes kohaleveo ja ülespanemisega Väike-Maarja kiriku ette platsile läks see maksma 293 000 marka.
See summa oli komiteel enamalt jaolt koos, viimased puudu olevad 20 000 marka loodeti koguda avamisürituse päevakava ja piletite müügist.
Seotud lood
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele