Eesti viimane metsavend August Sabbe

Maskuliinse sõna „metsavend“ praegune tähendus pärineb Saksa okupatsiooni ajast, mil 1941. aasta nn suvesõja võitlejaid ei soovitud „psühholoogilistel põhjustel“ kutsuda partisanideks, vaid hakati nimetama metsavendadeks. Teise maailmasõja järel ning eriti pärast 1949. aasta märtsiküüdtamist oli end Nõukogude võimu eest metsades varjamas aga ka silmatorkavalt palju naisi ehk „metsaõdesid“, kirjutab ajaloolane Peeter Kaasik ajakirjas Tuna.

“Elu mõte on elada. Vabana.” Just need Ruuben Lamburi sõnad seisavad tema mälestuspingil Sõmeru keskusehoone ees. Ja pingi otsal istub pronksist Ruuben ise.

Olukord Eesti külades ja metsades oli 1948. aasta mais ikka ärev. Eesti NSV riikliku julgeoleku ministeeriumi teatises loetleti üles maikuus metsavendade toime pandud või neile omistatud rünnakuid, milles hukkus kokku üheksa inimest.

Juulis kutsub Viasat History avastama ajaloo sündmusi, mis muutsid maailma. Alates antiikaja kuulsatest reetmistest ja paleeintriigidest kuni Ameerika iseseisvusvõitluse ning Teise maailmasõja idarinde sündmusteni – need on lood inimestest, kelle valikud mõjutasid terveid rahvaid ja kujundasid tulevikku. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.