Kolmest kunstnikust vennast kaks olid kõvad naljamehed
Valtmanite-Valdmanite perest võrsus kolm kunstnikku-karikaturisti: Felix, Helmut ja Edmund. Vanim neist, Felix Valdvere, sündis Narvas, noorim ja kuulsaim Edmund Valtman Tallinnas, keskmine vend Helmut Valtman aga 19. juunil 1909 Rakveres.
Pereisa Johan Valtmann oli pagar ja rändas üpris palju mööda Eestimaad ringi. Helmut Valtmani esimesed karikatuurid ilmusid Päevalehe lisas Kratt ja Postimehe lisas Sädemed 1925. aastal, mil ta oli veel koolipoiss. 1927. aastal trükkisid tema pilapilte juba paljud Eesti ajalehed ja mitu Soome väljaannet. 1927. ja 1928. aastal oli Helmut Valtman Sakala karikaturist ja reporter.
Tallinna Jakob Westholmi gümnaasiumi lõpetas andekas noormees 1928. aastal. Ta kasutas oma karikatuuridel nimetähtedest tuletatud kunstnikunime Have.
Enamik Valtmani pilte on teravalt poliitilised ja tabavad. 1928.—1931. aastani, mil ta oli Sädemete kaastööline, üritas ta õppida Tartu ülikoolis ja Pallases ning võttis joonistamistunde Ferdi Sannamehe juures. Töö kõrvalt oli õppimiseks vähe aega ja peamiselt jäigi ta iseõppijaks.
Nagu Gori ja veel üks Rakvere mees Romulus Tiitus, oli ka Have lisaks vestekirjanik ja följetonist. Samuti tegeles ta raamatute illustreerimisega.
1932.—1934. aastani töötas Helmut Valtman vabadussõdalaste ajalehe Võitlus karikaturistina. Seetõttu pidi ta 1934.—1936. aastani kodumaalt eemal olema. Eestisse naasis ta 1936. aastal ja töötas taas mitme väljaande juures – Nädal Pildis, Tänapäev, Tallinna Post.
1940. aastal olevat Nigol Andresen teinud Valtmanile ettepaneku teha koostööd uue võimuga, kuid mees keeldus.
1941. aastal mobiliseeriti Helmut Valtman punaarmeesse ja viidi Venemaale. Algul peeti teda kinni Arhangelskis, seejärel Tšeljabinski oblastis Tšebarkuli laagris. Sealt viidi ta Eesti Laskurkorpuse koosseisus rindele.
Helmut Valtmani viimane karikatuur pärineb 1942. aasta lõpust. 6. jaanuaril 1943 hukkus ta Velikije Luki all.
Vanem vend Felix Valdvere seevastu hakkas tegema koostööd punavõimuga ja nii püstitati näiteks 1940. aasta lõpus Tallinnas Võidu väljakule näärivana. Pärast sõda oli Valdvere üks arvestatavamaid kirja- ja raamatukunstnikke. Paraku lahkus temagi üpris noorelt 1954. aastal.
Kuulsaim on aga kahtlemate 1914. aastal sündinud Edmund Valtman, kes asus samuti noorest peast karikaturistina leiba teenima. 1944. aastal põgenes ta enne teist nõukogude okupatsiooni Saksamaale ja sealt 1949. aastal USA-sse.
Kaks aastat hiljem õnnestus tal ka Ameerikas karikaturistina kanda kinnitada ja ta sai tööd ajalehes The Hartford Times. Peagi ilmusid tema karikatuurid juba sellistes tuntud väljaannetes nagu New York Times, Washington Post ja Time.
Hetkel kuum
1961. aastal saatis Valtman Pulitzeri konkursile The Hartford Timesis ilmunud karikatuuri Fidel Castrost "Mees, sulle on vaja samasugust revolutsiooni nagu minul". Karikatuur osutus ülipopulaarseks ja tõi Valtmanile 31. augustil 1962 USA tunnustatuima ajakirjandusauhinna.
Pärast seda ilmusid tema karikatuurid enam kui saja riigi ajalehtedes-ajakirjades. Valtmani tööde järele oli suur nõudlus ning mees oli viljakas kõrge eani, viimase karikatuuri joonistas ta ligi 90-aastasena.
Lisaks karikatuuride joonistamisele Valtman ka maalis, tegi graafikat ja skulptuure ning kirjutas luuletusi. Paljud Valtmani karikatuurid olid vaimukalt lahendatud, tänu sellele ja hästi tabatud inimsarnasusele tee paljudesse USA muuseumidesse ja erakogudesse, nende hulgas ka Ameerika presidentide Harry Trumani, Dwight Eisenhoweri, Richard Nixoni ja Lyndon Johnsoni omadesse.
Edmund Valtman suri Ameerikas 12. jaanuaril 2005, sama aasta 11. juunil maeti tema ja ta abikaasa tuhaurnid Tallinna Metsakalmistule.
Lääne-Virumaa Uudised lõpetab 30. juunil tegevuse eraldi uudisveebina. Meie ajakirjanik Andres Pulver jätkab Äripäeva Lääne-Virumaa korrespondendina. Äripäevas ilmuvaid Lääne-Virumaad puudutavaid artikleid saad mugavalt lasta saata enda postkasti funktsiooni “Minu Äripäev” abil, kui valid seal märksõnaks “Lääne-Virumaa”. Selle võimaluse kasutamiseks ei pea olema Äripäeva tellija.
Seotud lood
Rakvere püssimeistrit Hendrik Tiitust ja tema prouat Ida Louiset külastas jõuluvana äreval 1905. aastal päevakese võrra varem ehk siis 23. detsembril ja tõi kingiks kaasa kena ja terve poisslapse. Tallinna tn. 50 numbrit kandva maja uus elanik sai endale nimeks Romulus. Kaksteist aastat hiljem muutus koos kalendriga ka Romuluse sünnipäev, mis nihkus 1906. a 5. jaanuarile ja kadus ka jõuluime.
Skaudiringkonnad, eriti väljaspool Eestit, teavad väga hästi, kes oli Jämesäär. See oli mees, kes jättis palju jalajälgi eestluse rajale seal, kus see oleks võinud tänaseks juba rohtu kasvanud olla.
Omal ajal olid ajalehtedes-ajakirjades väga oodatud humoreskid ja följetonid. Üks kirjamees, kes nende poolest tuntuks sai, oli Vanamõisast pärit Konstantin Osvet.
Sadakond aastat tagasi kerkisid Eestis esile kaks ülituntud karikatuuri- või tänases mõistes isegi koomiksitegelast – Romulus Tiituse loodud Toslem ning Eesav Edvard Puuslik, kelle autoriks oli Redo Randel.
Oktoobris viib Viasat History vaatajad ajaloo pöördeliste sündmuste ja seni varju jäänud lugude juurde. Teise maailmasõja lahinguväljade kujundanud geograafia, Vesuuvi tuha alla mattunud luksusvilla saladused, Baskimaa nõiajahi sünge pärand ning Dracula ajaloolise prototüübi lugu näitavad, et minevikust võib tuttavate lugude tagant leida hoopis uusi tahke. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele