Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Miks Eestis enam keraamikat ei tehtud?
Muinasleidude järgi on teada, et Eesti territooriumil oli põletatud keraamika levinud ja selle valmistamise oskused olid olemas. Seevastu mitu viimast sajandit kuni 19. sajandi keskele välja, kui keraamika hakkas jälle levima, olid kasutusel ainult puust nõud ja astjad. Keraamilisi esemeid tootsid ja levitasid Eestis alates 19. sajandi keskpaigast ka setu (vene päritoluga?) potikaupmehed.
Kuhu kadus mitmeks sajandiks Eesti talurahva seast keraamika valmistamise oskus? Kas see oli talurahva oma teadliku valiku küsimus või mõisnike poolt pealesunnitud olukord?
Seotud lood
Kui muinasajal kaaluti hõbedat, siis keskajal hakati lugema vermitud münte. Üleminek uuele rahasüsteemile toimus alles tükk aega pärast muistse vabadusvõitluse lõppu.
Võsu rahvas oli kunagi väga uhke kohaliku tellisevabriku toodangu üle. Jaaniojal valminud tellised kirjaga PALMS olid nõutud nii kodu- kui ka välismaal. 1929. aastal sai pidu aga läbi.
Tuhatkond aastat tagasi hakkasid eestlased ehitama maju, milliseid ei leia maailmast peaaegu kusagilt mujalt. Rehemaja koosnes algul vaid kahest ruumist, nii et pere elas loomadega pead-jalad koos.
Juulis kutsub Viasat History avastama ajaloo sündmusi, mis muutsid maailma. Alates antiikaja kuulsatest reetmistest ja paleeintriigidest kuni Ameerika iseseisvusvõitluse ning Teise maailmasõja idarinde sündmusteni – need on lood inimestest, kelle valikud mõjutasid terveid rahvaid ja kujundasid tulevikku. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele