Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Väinatamm – 120 aastat maanteed läbi mere
Sajandeid sõltus liikumine mandrilt saartele – ja vastupidi – aastaajast ja ilmaoludest. 19. sajandi lõpus haaras kogu maailma tehniline progress: ehitati raudbetoonsildu ja teedele ilmusid esimesed autod. Tollal mõeldi eelkõige inimeste järjest kasvavatele vajadustele. Selle tulemusel rajati ka Muhut ja Saaremaad ühendav tammtee, mille avamisest möödub tänavu 120 aastat.
Kui Liivimaa kuberneri Mihhail Zinovjevi lesk lõikab Saare- ja Muhumaad ühendava tammtee avamisel 27. juulil 1896. aastal läbi avamislindi, on tema silmad pisarais. Tema abikaasa, kindralleitnant ja Liivimaa tsiviilkuberner, oli tammi nurgakivi paika asetanud kaks aastat varem, kuid suri enne selle valmimist. Kuigi kohaliku rüütelkonna aadlimehed ülistavad sõnavõttudes keisrit ja kuberneri, on neil endil selja taga mitu tegusat aastakümmet asjaajamist Riias ja Peterburis. Neil oli üks eesmärk – rajada kahe saare vahele ühendustee.
Seotud lood
Saaremaal Valjala lähedal Rahu külas leidis mees oma elumaja renoveerides mündiaarde, mis on peidetud ilmselt 1160. aastatel.
Muinasaegse Sakala pealinnast, omaaegsest võimsast Viljandi linnusest pole praeguseks peaaegu mingeid arheoloogilisi jälgi.
Juba enne Eesti taasiseseisvumist Rootsiga ühendust pidama hakanud reisilaev Nord Estonia ja selle järglane Estonia sümboliseerisid eestlastele vabadust, edu ja läänelikke väärtusi. Estline’i laevaliini avamine oli esimene käegakatsutav märk raudse eesriide murenemisest.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele