Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tartu piiskopid omasid keskajal palju võimu
Piiskop Alberti skulptuur Riia toomkiriku fassaadil.
Piiskop oli oma diötseesi (piiskopkond kiriklikus mõttes – toim) kirikuelu juht. Ta pühitses ametisse madalama staatusega vaimulikud, õnnistas sisse kirikud ja kirikuriistad ning pidi tagama vaimulike distsipliini. Talle kuulus ka vaimulik kohtuvõim. Erinevalt tänapäevast oli keskaegsel katoliku kirikul oma õigus- ja kohtusüsteem, mis kehtis kõigi vaimulike üle. Piiskopi vaimulike kohustuste hulka kuulus ka jumalateenistuste pidamine Tartu toomkirikus. Vaimulikes ülesannetes abistas ja nõustas teda 12 vaimulikust koosnev kogu toomkapiitel.
Seotud lood
Tartu kõrval kuulus Mauritius Ferber veel ka Ermlandi, Tallinna ja Lübecki toomkapiitlisse. Hiljem sai temast Ermlandi piiskop.
Keda silmas peetakse, kui räägitakse baltisakslastest? Imelise Ajaloo artiklisarjas sukeldume nende maailma, mis võib küll tunduda meile pisut kauge ja võõrana, ent on sellegipoolest osa Eesti ajaloost. Meie saksad rääkisid rohkem või vähem meie keelt.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele