Mandri-Eesti rannajoon on 1242 kilomeetrit pikk ning rannikul elavad eestlased on aasta-sadu tegelenud meresõidu ja kalastamisega. Esimesed ametlikud merepäästejaamad ilmusid Eesti aladele aga alles 19. sajandi keskel ning päästeoperatsioonid olid pikka aega vabatahtlike pärusmaa.
© Eesti Meremuuseum

Seotud lood

Lood
  • 01.01.20, 16:14
Mõisnikud lõikasid mereõnnetustelt kasu
Keisrinna Katariina II kehtestatud mereseadus määras hätta sattunud laevade lasti päästmise eest korraliku tasu. Seda kasutasid ära Eesti rannaäärsed mõisnikud, kes tegid laevade päästmisest tulutoova äri.
Lood
  • 22.01.22, 12:53
Tapatalgud Soome lahel - Eesti ranniku lähedal aset leidnud Juminda merelahing oli ajaloo üks ohvrirohkeim
Meeleheitliku põgenemise käigus sissepiiratud Tallinnast hukkub Eesti ranniku lähedal Juminda kandis kümneid Punalaevastiku aluseid. Algab ajaloo üks ohvrirohkemaid merelahinguid.
Lood
  • 01.04.20, 11:07
Võimas Patarei merekindlus muutus süngeks vanglaks
  • ST
Sisuturundus
  • 05.11.26, 14:46
Viasat History telekanali novembrikuu vaatamissoovitused
Novembris viib Viasat History vaatajad ajaloo suurte saladuste ja pöördeliste sündmuste juurde. Uurime Stonehenge’i altarikivi päritolu, heidame pilgu kadunud Jaapani lossile, meenutame Nürnbergi kohtuprotsessi ning avastame Dracula nime taga peituva ajaloolise valitseja loo. Viasat History on saadaval kõigi Eesti teleoperaatorite kaudu. Telekavaga saab tutvuda veebilehel viasathistory.eu/ee/.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Imeline Ajalugu esilehele