Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tartu ülikooli kartseris on Eesti vanemaid grafiteid
Tartu üliõpilane kartseris (19. sajandi lõpp, Eberhard Krausi sulejoonistuse järgi.)
Oma mälestustes kirjutab kartserist Otto von Grünewaldt, kes õppis 1880. aastail Tartu ülikoolis majandust ning õigusteadust: „Ma tahan meenutada ka kõrgel ülikooli plekk-katuse all asunud vana ja paljukülastatud kartserit. Kaks prorektorit lasid ka minul kahtlase väärtusega vangimajarõõme nautida – loomulikult täiesti ilma süüta. Nagu kõigis saksa kõrgkoolides, mõistis ka Tartus tudeerinud noorus kartseri morne müüre ehtida huumori ja fantaasia kirevaimate viljadega. Igas kartseris võis veeta terve päeva ja ka siis mitte lõpule jõuda kõigi piltide ja kirjade vaatamise ning dešifreerimisega. Osa kurjategijate toodangust olid kogunisti suured, õlivärvidega maalitud maalid.“
Seotud lood
Tartu ülikooli peahoone pööningul asub väike salapärane ruum, mis on mälestus ajast, mil koolil oli omaette kohtusüsteem. 19. sajandil jõudsid töötajate ja tudengite kergemad süüteod ülikooli kohtu ette ning vahel tuli üleannetutel tudengitel aega veeta ka peahoone pööningul arestikambris.
Erinevalt tänapäevast tuli Tartu ülikooli tudengil kuni 20. sajandi alguseni arvestada võimalusega, et kordasaadetud pahateo eest võib kool talle määrata aresti kinnipidamiskambris ehk kartseris. Karistus võis kesta mõnest päevast kuni mitme nädalani. Tudengid pidid järgima palju reegleid, mille täitmist kontrolliti erilise hoolega.
Aktiivset tudengielu elanud üliõpilane võis kergesti sattuda ka ülikooli kartserisse.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele