Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Harrastussukeldujatel lubati Kreeka laevavrakki imetleda
Turistidel ja eraisikutel pole harilikult Egeuse meres leiduvatele antiikaja laevavrakkidele juurdepääsu, sest Kreeka ametivõimud pelgavad vargusi ja lõhkumisi. Seekord tehti aga erand. Mandri-Kreeka lähedal asuva Alónissose saare juures merepõhjas on Peristera laeva vrakk, mida võivad vaatamas käia ka harrastussukeldujad.
30 meetri pikkune laev vajus põhja 5. sajandil eKr. Laevavraki leid 1991. aastal muutis arheoloogide arusaama sellest, kui suuri laevu oskasid kreeklased ehitada. Kuigi puidust kere oli suures osas lagunenud, lebab laeva last, milleks on ligi 4000 amforat, siiani mere põhjas.
Seotud lood
Kreeka kultuuriministeeriumi teatel tõid arheoloogid merepõhjas lebavalt Antikythera vrakilt üles ka savikannusid.
Sestpeale, kui kreeklastest käsnapüüdjad leidsid 120 aastat tagasi Antikythera saare juurest vanaaja laevavraki, on arheoloogid soovinud teada saada, kust laev pärit oli ja kes selle teele saatis. See üle 2000 aasta vanune vrakk oli täis antiikaja kõige mõistatuslikumat kaupa.
Allveelaevadega sukeldunud tuukrid leidsid laevavraki, mille kaardistasid ka digitaalselt.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele