Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kes sõitis esimest korda jalustega hobusel?
Jaluseid peetakse üheks tähtsamaks leiutiseks inimkonna ajaloos, sest need muutsid põhjalikult sõjapidamise viisi. Kui jalad olid kindlalt jalustes, püsis ratsanik hobuse seljas kindlamini ja võis suunata palju rohkem jõudu rünnakusse lahinguväljal, kartmata hobuse seljast maha kukkuda.
Jalused saabusid Euroopasse varasel keskajal ja arheoloogid on leidnud neid Ungaris haudadest, mis pärinevad u 7. sajandist. Ratsutamisvarustuse tõid Euroopasse ilmselt Euraasia rändrahvad avaarid, kes asusid piirkonda, mis tänapäeval on Ungari.
Seotud lood
Arheoloogid arvasid aastaid, et Jamnaja rändrahvas kasutas oma hobuseid ainult veoloomadena. Kalmudest leitud luude uurimine näitas, et see kultuur oskas lugu pidada ka ratsasõidust.
Enne eurooplaste saabumist Ameerikasse oli hobune uues maailmas tundmatu. Preeriaindiaanlased nimetasid veidrat elukat suureks koeraks. Peagi sai hobustest õnnistus indiaanlastele, ent needus nende algsetele omanikele eurooplastele.
Koer on tõenäoliselt inimese parim sõber, kuid kaugeltki mitte tähtsaim. Porgandit mäluvad hobused tirisid talupoegade atru, kandsid sõdureid sõtta ning täitsid lihunike, mööblipolsterdajate ja harjavalmistajate taskuid. Hobune on kogu ajaloo vältel olnud otsekui liim, mis inimühiskonda kokku sidus.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele