Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Jõuka eestlase autorõõmud 20. sajandi alguses
Suur osa eestlasi tutvus autoga 20. sajandi esimesel kümnendil. Esmakohtumine oli sageli ehmatav, mõnikord isegi traagiline, kuid juba kümmekonna aasta pärast oli hirmus põrgumasin edukalt kodustatud.
Mait Metsanurga romaanis „Ennäe inimest“ on edasi antud Esimese maailmasõja aegset olustikku. Peategelane, peadpööritava tõusu läbi teinud rahatuus Andreas Martens, ilmub lugeja ette niimoodi: „Läbi Kolme Kuninga uulitsa, mis viib kesklinna kaudu puiestiku poole, veereb pärastlõuna tunnil must läikiv kergelt vetruv lahtine vanker, kaarnakarva rõngaskaelne hobune ees, mustas kuues, musta kübaraga kutsar pukis.“ Niisiis sõidab peaaegu piiramatute võimalustega mees uhkelt hobusõidukil.
Seotud lood
Tallinna Saksa Gümnaasiumi tüdrukud 1933. aastal teel Padisele.
Esimene inimelu nõudnud liiklusõnnetus, mille üks pooli oli auto, toimus 1896. aastal Londonis. Hukkunud naisterahva surnukeha uurinud arst arvas, et sedasorti rumalusi ei juhtu enam kunagi. Ta eksis sügavalt. Uueks tulijaks – autoks – polnud valmis inimesed, veoloomad ega teed. Ent tehnika võidukäiguga on alati käsi käes käinud ka ohutusalane teavitustöö. Niisamuti Eestis.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele