Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Adolf Hitler pidi mõistma, et sõda on kaotatud
1945. aasta 22. aprillil kella kolme paiku sai Hitler enda punkris raevuataki. Saksa kindralid ei kuulanud enam ta käske! Mitte keegi ei tulnud Berliini päästma! Selle asemel hoopis põgeneti Punaarmee eest.
Täiskuuvalgus tegi jalajälgede nägemise lumes lihtsaks. Saksa talupojad olid jätnud need jäljed, kui ületasid külmunud Oderi jõe, et idakaldalt küttepuid koguda. Nüüd said aga ka Nõukogude sõdurid neid jälgi mööda liikuda läände, ohtlikest valvepostidest mööda ja seejärel juba üles jõekaldale. Sakslased ei paistnud teadvat, et Punaarmee eelsalk oli nii lähedale jõudnud.
Seotud lood
Õhurünnakud, nälg ja hirm punaarmeelaste ees iseloomustasid elu Berliinis viimasel sõjatalvel. Vähesed uskusid natside kinnitusi peagi saabuva võidu kohta, ent keegi ei hakanud ka vastu. Iga päevaga jõudis katastroof lähemale.
Punaarmee on Berliini ümber piiranud ning Natsi-Saksamaa on lagunemas. Kolm Hitleri lähikondlast – Hermann Göring, Heinrich Himmler ja Martin Bormann – lüüasaamist ei taju. Nad olid pikka aega füüreri varjus seisnud ning haaravad nüüd võimalusest laastatud riik üle võtta. Surmav võimumäng algab 1945. aasta aprillis.
Juulis kutsub Viasat History avastama ajaloo sündmusi, mis muutsid maailma. Alates antiikaja kuulsatest reetmistest ja paleeintriigidest kuni Ameerika iseseisvusvõitluse ning Teise maailmasõja idarinde sündmusteni – need on lood inimestest, kelle valikud mõjutasid terveid rahvaid ja kujundasid tulevikku. Viasat History on saadaval kõikides Eesti teleoperaatorite pakettides.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele