Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
100 000 aasta pikkune sõda
Eksperdid on aastakümneid vaielnud, kas tänapäeva inimene ja neandertallane elasid rahumeeles kõrvuti või sõdisid üksteisega. Briti evolutsioonibioloog Nicholas Longrich kaldub viimase variandi poole.Värskes teadustöös väidab Longrich, et neandertallaste hävimise põhjuseks oli pikka aega kestnud sõda. Tema arvates on sõdimine parim selgitus küsimusele, miks Homo sapiens’il ehk nüüdisinimesel kulus Euroopasse jõudmiseks koguni 100 000 aastat.
Inimene üritas Aafrikast välja rännata juba 200 000 aastat tagasi, kuid selleks ajaks olid neandertallased Kesk-Aasias elanud mitusada tuhat aastat. Pealegi tundsid neandertallased maastikku ning nende jässakad lihaselised kehad tegid neist tõenäoliselt head sõjamehed.
Seotud lood
Umbes 13 500 aastat tagasi puhkes tänapäeva Sudaanis konflikt kahe hõimu vahel. Maailma esimene teadaolev sõda peeti maha vähenevate loodusressurside enda valdusse saamise nimel.
Uus uurimus, mida on nimetatud ambitsioonikaks ja provokatiivseks, nihutab meie arusaama sellest, millal saabusid Euroopasse esimesed inimesed.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele