Pisikesed puust linnad, inimesed sees
Eestlased kohanesid linnaeluga alles iseseisvuse päevil. Esialgu elati alevites ja agulites ehk pisikestes puust linnades, kuhu moodsad mugavused jõudsid tasapisi aastate jooksul.
Kuigi vanimate Eesti linnade eluiga ulatub tuhande aastani, on siinsed linnad pikka aega olnud pigem võõraste elupaigad – alguses kohad, kus võõrustati kauplejaid, siis vallutajate kindlused ning keskajal ja varasel uusajal mitmest rahvusest kaupmeeste, meistrimeeste ning käsitööliste elu- ja tegutsemispaigad. Alles 19. sajandiks saavutasid eestlased suuremas osas Eesti linnadest enamuse.
Seotud lood
Alljärgnevalt meenutame tähtsamaid või värvikamaid sündmusi, mis on Eesti ja maailma lähiajaloos juhtunud detsembrikuus.
Iseseisvas Eestis jalad alla saanud linnaeliit ei soovinud oma söögilaual enam piirduda kartuli ja soolalihaga. Õhinal hakati proovima uudseid euroopalikke roogi ning juurutama peenemaid söögikombeid. Au sisse tõusis vitamiinirikas ja kalorivaene toit, mis aitas daamidel taljet hoida.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele