Mida kujutatakse Bayeux’ vaibal?
Verised võitlusstseenid, rõngassärkides sõdalased, relvastatud ratsanikud ja suur laevastik – need on motiivid Prantsusmaal Bayeux’ piiskopilossis asuval kuulsal 70 m pikkusel tikitud seinavaibal. Täpsemini kujutab seinavaip normannide hertsogi Guillaume’i sõjakäiku Inglismaale 10. sajandil. Vaibale on tikitud umbes 70 stseeni, mis näitavad vallutusretke ettevalmistusi, lahingute käiku ja 1066. aastal Hastingsi lahingus saavutatud võitu, mis tagas normannide hertsogile kuningatrooni Inglismaal, mida ta asus valitsema William I Vallutaja nime all.
Ajaloolastel on erinevaid arvamusi selle kohta, kes vaiba valmistas või millal see tikiti. Üldiselt arvatakse, et 70 m pikkuse tikanditega seinavaiba tellis hertsogi poolvend ja Bayeux’ piiskop Odo. Bayeux’ vaibal kujutatu näitab normanne ja eriti William Vallutajat väga heast küljest ning seepärast usutakse, et see oli mõeldud omalaadseks propagandavahendiks.
Seotud lood
Piiskop Odo osales Hastingsi lahingus, kuid oma sõnul ei tapnud kedagi.
Yarmi kiiver kuulus viikingile. Teadlaste hinnangu kohaselt ühendati rõngassärk kiivriga selle servas olevate väikeste aukude abil.
Ainulaadne peakate oli mõeldud sõdalase pronkskiivrile kinnitamiseks.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele