Kütid kraapisid ürgveise luule tundmatu sümboli
Kesk-Iisraelis Ramla piirkonnas tehtud väljakaevamistetöödel leidsid arheoloogid tähelepanuäratava leiu – luutüki, millele oli 120 000 aastat tagasi keegi kraapinud kuus joont. Sellised kriipsud on vanimad inimeste kasutatud sümbolid. Luu pärineb arvatavasti ürgveiselt ja selle ühel küljel on kuus joont, mis on kraabitud peaaegu paralleelset.
„Me leidsime ühed vanimad graveersümbolid, mis kunagi üldse tehtud – ja täiesti kindlalt vanimad, mis on päevavalgele tulnud Levantist,“ kommenteeris arheoloog Yossi Zeidner Jeruusalemma heebrea ülikoolist ajakirjale Smithsonian Magazine.
Seotud lood
Raekoja platsil 1953. aasta suvel toimunud arheoloogilistel väljakaevamistel otsiti tõendeid eestlaste vallutuseelsest asulast.
Keegi ei tea, miks käsikirjad 2000 aastat tagasi kõrbesse peideti. Ühe teooria järgi panid judaistliku usulahu esseenide liikmed käsikirjad peitu roomlaste eest.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele