Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lastehalvatustõve vaktsiiniga läks valesti kõik, mis minna sai
Ameerika Ühendriikides on tänapäeval üks maailma rangeimaid vaktsiinide väljatöötamise kontrollsüsteeme. Sellel on mõjuv põhjus. 1955. aastal põhjustas ühes laboris tehtud viga katastroofi, mille tagajärjed olid ohvritele eluaegsed.
Seotud lood
Kui 1796. aastal leiutati rõugevaktsiin, hingasid paljud arstid kergendustundega. Rahva seas aga hakkasid levima kahtlused. Kui riik muutis rõugetevastase vaktsineerimise sunduslikuks, puhkesid tänavail meeleavaldused.
Aastatuhandeid sandistas ja tappis lastehalvatustõbi inimesi. 1953. aastal valmistas arst Jonas Salk selle kardetud haiguse vastu vaktsiini. Enne vaktsiini manustamist tuli seda katsetada.
Ahvirõuged on olemas olnud arvatavasti aastatuhandeid, kuid haigus tuvastati esimest korda 1958. aastal Kopenhaageni riiklikus seerumiinstituudis. Taani teadlased leidsid selle viiruse esmalt makaakidelt ning seepärast nimetatigi haigus ahvirõugeteks.
Autod muutuvad järjest nutikamaks ja tehnoloogilised lahendused, mis veel mõni aasta tagasi tundusid tulevikumuusikana, on jõudmas meie igapäevaellu. Nutitelefoniga avatavad uksed, juhti abistavad süsteemid ja võimalus autost teisi seadmeid laadida on vaid mõned näited sellest arengust. Uus Kia Seltos ühendab need uuendused praktilise linnamaasturi mugavuse ja ruumikusega.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele