Viis põhjust, miks keskajal oli palju baktereid
Elu keskaegses Euroopas polnud nõrganärvilistele ega tundliku maoga inimesele. Linnad olid rahvast täis, kanalisatsiooni ei tuntud ja teadmised hügieenist olid kasinad. See põhjustaski keskajal bakterite suure leviku.
Seotud lood
Keskajal kusti ja roojati sageli tänaval ning ka ööpoti sisu heideti aknast välja trotuaarile. Tänapäevane veeklosett, tualettpaber ja prill-laud on üsna hiljutised leiutised.
1676. aastal tegi hollandlane Anton van Leeuwenhoek avastuse, mis rajas teed inimkonna kardetuimate haiguste seljatamisele sajandeid hiljem.
Kuninglik elu polnud just üleliia kadestamistväärne. Kuningas pidi leppima sundabieluga, külma ja haisva koduga ning sellegagi, et teda kippusid kogu aeg käperdama tõbised inimesed.
Oktoobris viib Viasat History vaatajad ajaloo pöördeliste sündmuste ja seni varju jäänud lugude juurde. Teise maailmasõja lahinguväljade kujundanud geograafia, Vesuuvi tuha alla mattunud luksusvilla saladused, Baskimaa nõiajahi sünge pärand ning Dracula ajaloolise prototüübi lugu näitavad, et minevikust võib tuttavate lugude tagant leida hoopis uusi tahke. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele