Esimese maailmasõja järgsed okupatsioonid Euroopas
Esimese maailmasõja järel tuli Saksamaal võitjariikidele suuri reparatsioonimakseid maksta, kuid 1920. aastate alguses olid sakslased sellega üha suuremas hädas. Läbirääkimised kahjutasu vähendamise üle ei kandnud vilja, ning kui 1922. aasta lõpus hakkasid Saksamaalt Prantsusmaale veetud söekoormad vähenema, otsustasid prantslased 1923. aasta jaanuaris Reini jõe äärse tööstuspiirkonna okupeerida. Kaasa tuli ka Belgia sõjavägi.
Sakslased aktiivset vastupanu ei osutanud, kuid okupatsioonitsoonis toimus mitu streiki ja enamik maailmast, ameeriklaste ja brittidega eesotsas, toetasid pigem kiire inflatsiooni käes vaevelnud Saksamaad.
Seotud lood
25. aprill 1945 läks ajalukku Elbe päevana ehk päevana, mil lääne- ja idarindel võidelnud sõdurid kohtusid. Kohtumiseks polnud mitte keegi otseselt valmistunud ja seepärast hakkasid venelased ameeriklasi tulistama. Need lasud osutusid külma sõja esimesteks.
Teine maailmasõda lõppes ametlikult 1945. aastal, kuid Balti riikides käisid lahingud edasi. Hitleri armee asemel oli sisse tunginud Stalini oma. Baltimaalased peitsid end sügavatesse metsadesse, et jätkata vabadusvõitlust.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele