Lahkusulised anabaptistid haarasid Münsteris võimu
End anabaptistideks ehk taasristijateks nimetanud sektandid uskusid, et kohtupäev saabub 1534. aasta ülestõusmispühade ajal. Nad valmistusid Jeesuse teiseks tulekuks, tehes Saksamaa linnast Münsterist uue Jeruusalemma. Lahkusuliste valitsemine tõi peagi türannia ja näljahäda.
Münsteris puhkes 1534. aasta veebruari lõpus kaos, kui Jumala koguduse liikmed tungisid linna kirikutesse, hävitades nende altareid ja muid esemeid. Kiriku pingid ja kantslid lõhuti ja põletati ning isegi raekoda laastati. Ultraprotestantliku anabaptisti sekti liikmed hävitasid ka dokumente ja arhiive, sest neid ei pidanud varsti enam vaja olema. Nad tahtsid Münsteri ette valmistada viimseks kohtupäevaks.
Seotud lood
Lutheri mäss paavsti vastu haaras ka saksa talupoegi. Ent nemad ei rahuldunud ainult kirikureformiga. Muutuma pidi kogu ühiskond! Nii läksid nad aadlike hästi relvastatud väe vastu oma kirveste ja hangudega.
Euroopa ristisõdijad ei pööranud relvi ainult moslemite vastu Lähis-Idas. Kesk-Euroopas viskusid kristlased jõhkralt juutide kallale, kiusates neid nii ulatuslikult taga, et juudi kogukonnad juuriti paljudes kohtades täielikult välja.
Härdasüdamelistest munkadest said varsti pärast ordu asutamist fanaatilised katoliiklased. Saksa ordu levitas jumala sõna mõõga abil. Läänemere äärde rajatud sõltumatust riigist alustasid rüütlid 200 aasta pikkust ristisõda paganatest naabrite vastu.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele