Metsavennad korraldavad külarahvale pidusid
ENSV territooriumil teguses 1948. aasta 10. juuli seisuga 20 metsavennasalka, kuhu kuulus 103 inimest, kirjutati Eesti NSV riikliku julgeoleku ministeeriumi osakonna 2-N ettekandes. Üksikmetsavendade arvuks hinnati 48.
„Peab rõhutama, et suurem osa nendest jõukudest eksisteerib alates 1945.–1946. aastast, nende jõukude koosseisu kuuluvad jõukude vanad peamehed: Kaljurand hüüdnimega Hirmus Ants Pärnumaal, Heeska Võrumaal ja Ilp Saaremaal ning teised, kellel on agentuurtöö kogemused endisest tööst poliitilises politseis ja Saksa vastuluureorganisatsioonides,“ nenditi ettekandes.
Seotud lood
Maskuliinse sõna „metsavend“ praegune tähendus pärineb Saksa okupatsiooni ajast, mil 1941. aasta nn suvesõja võitlejaid ei soovitud „psühholoogilistel põhjustel“ kutsuda partisanideks, vaid hakati nimetama metsavendadeks. Teise maailmasõja järel ning eriti pärast 1949. aasta märtsiküüdtamist oli end Nõukogude võimu eest metsades varjamas aga ka silmatorkavalt palju naisi ehk „metsaõdesid“, kirjutab ajaloolane Peeter Kaasik ajakirjas Tuna.
Olukord Eesti külades ja metsades oli endistviisi ärev. Eesti NSV riikliku julgeoleku ministeeriumi teatises loetleti üles 1948. aasta aprillis metsavendade toime pandud või neile omistatud rünnakuid.
Olukord Eesti külades ja metsades oli 1948. aasta mais ikka ärev. Eesti NSV riikliku julgeoleku ministeeriumi teatises loetleti üles maikuus metsavendade toime pandud või neile omistatud rünnakuid, milles hukkus kokku üheksa inimest.
Uue KIA Sportage 4x4 Hybridi sain proovisõiduks seekord veidi pikemaks ajaks ning sissejuhatuseks põrutasin sellega kohe Pärnusse kalale. Mis oli selles autos head ja millised olid vead saab teada, kui lugeda läbi järgnev lugu.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele