Mustlased keeldusid Auschwitzi koonduslaagris suremast
Natsid tapsid Teise maailmasõja ajal kuni 500 000 mustlast. Ühel 1944. aasta kevadhommikul tekkis nende tapamasinas Auschwitz-Birkenau laagris tõrge.
Rühm SSi sõdureid marssis 1944. aasta 16. mail Auschwitz-Birkenau koonduslaagri mustlasperede tsooni. 120 meetri kaugusel asuvast krematooriumist kerkis kevadõhku suits, mis kõneles vangistatud mustlasi ehk romasid ees ootavast jubedast saatusest.
Seotud lood
Poola juut Samuel Willenberg võitles Nõukogude Liidu vastu, kui see Poolasse tungis, ning osales ka Varssavi ülestõusus Saksa okupantide vastu. Imekombel oli ta üks vähestest, kes pääses põgenema kurikuulsast natside surmalaagrist Treblinkast. Kogu ülejäänud elu jäädvustas ta oma mälestusi surmavabrikust.
Sakslased teavad, et liitlaste pealetung tuleb, ja nad on seda juba mitu kuud ka oodanud. Äkki ühel hommikul hakkavad rannal maabuma liitlasvägede üksused. Sakslased teevad kaitses oma parima, kuid mõistavad peagi, et pealetungi pole võimalik peatada. Nüüd on neil vaid üks eesmärk: ellu jääda.
Juba 1933. aasta kevadel hakkasid natsid oma poliitilisi vastaseid arreteerima. Peagi said vanglad täis ning päevakorda kerkis küsimus, kuhu vangid majutada.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele