Mis ajast kingime tähtpäeviti lilli?
Muistsed hauad ja Aafrika seinamaalingud näitavad, et inimesed on aastatuhandeid seostanud lõhnavaid ja värvilisi lilli positiivsete tunnetega, näiteks armastusega.
Tõenäoliselt kasutasid inimesed lilli juba eelajaloolistel aegadel, et väljendada armastust, austust või hoolt. Arheoloogid on neandertallaste matmispaigast tänapäeva Iraagis leidnud õietolmu ja kuivatatud taimede jäänuseid. See näitab, et neandertallased asetasid lilli lähedastele hauda kaasa juba 35 000–65 000 aastat tagasi. Tõendeid lillede kinkimisest on leitud ka Vana-Egiptuse ajast. Seinamaalinguil kujutatakse matuselilli ning värvilisi lillekimpe, pärgasid ja vanikud, mida surnutele hauda kaasa pandi. Ka kreeklased ja roomlased uskusid, et lilled on positiivsete emotsioonide sümbol.
Seotud lood
Raekoja platsil 1953. aasta suvel toimunud arheoloogilistel väljakaevamistel otsiti tõendeid eestlaste vallutuseelsest asulast.
Üleilmse taimejahi jäljed vaatavad meile vastu kogu Euroopa parkidest ja aedadest. Kaugete mandrite saadikud on nii hiigelkasvu ebatsuugad kui ka erksavärviliste õitega rodod ja hortensiad.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele