Eesti ja Läti piirikonflikti käigus läks paugutamiseks
Ehkki Eesti sõjavägi osutas Lätile Vabadussõja ajal tõhusat abi, läinuks kahe noore riigi vahel piirivaidluste pärast äärepealt sõjaks. Viimaks hakkasidki Valga lähedal ühe kõrtsi ümber kuulid vinguma.
Pärast Vabadussõja võidukat lõppu ja rahulepingu sõlmimist Nõukogude Venemaaga 2. veebruaril 1920 teravnesid Eesti suhted äsjase liitlase Lätiga. 1920. aasta märtsis kõneldi ajakirjanduses avalikult Eesti-Läti sõja puhkemise võimalusest. Kahe hiljuti iseseisvunud riigi vahel külvas pingeid eelkõige piirijoone määramine. Tüliõunaks kujunesid Valga linna, Ruhnu saare, Heinaste ja Vana-Laitsna valla ning teiste paikade kuuluvus.
Seotud lood
Kõrvuti raskete kaitselahingutega Narva rindel käisid Tartus Eesti ja Nõukogude Venemaa delegatsiooni vahel rahuläbirääkimised. Ka sel diplomaatilisel rindel peeti raskeid heitlusi, mida mõjutas seis sõjaväljal. Nõukogude Venemaa püüdis saavutada paremat läbirääkimispositsiooni Narva vallutamisega või üle Narva jõe tungimisega.
Käes on eestlaste suurpäev ja külalised saabuvad Estonia avamispidustustele.
Sakslased on alistatud ning Eesti viimane sõjaväeešelon asutab 1919. aasta 18. juulil end Rodenpoisist (Ropažist) koduteele.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele