Soomaagist tehtud raua eksport tõi viikingiaegsesse Eestisse rohkelt hõbedat
Muinasajal valmistati Eestis soomaagist rauatoorikuid, mida müüdi Ojamaa seppadele. Tihe side Ojamaaga säilis ka pärast viikinigaja lõppu.
Virumaa Askaelae kihelkonna kirdeosa, täpsemini Purtse jõe ja Kohtla-Järve linna vaheline ala, paistab Eesti põhjaranniku kontekstis silma sealt avastatud muinasaegsete aarete ja peitvara leidude poolest. Peale rohkem kui veerandsaja viikingiaegse hõbeaarde on nüüdseks piirkonnast leitud veel õige mitu samaaegset pronksesemeist koosnevat kompleksi, ning mis eriti oluline, ka rauast kaubatoorikute peitvarasid.
Seotud lood
Muinasaja lõpus ja veel keskajalgi kattis Eesti suure osa oma rauavajadusest kodumaisest soomaagist rauda tootes. Osa toorrauast eksporditi.
Peaaegu 200 aasta eest leitud aare jutustab salapärasest Vomentaga muinaskihelkonnast, mil olid aktiivsed kaubanduslikud ülemerekontaktid.
Ida-Virumaalt Kohtla-Järve lähedalt Vitsiku külast leitud viikingiaegne hõbeaare on Põhja-Euroopa üks vanimaid. Selle koosseis räägib siinsete elanike kontaktidest nii ida- kui ka läänepoolsete aladega.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele