Millal jõudsid Eestisse kalkunipraad, kõrvitsasalat, austrid ja magustoidud?
Milliseid muutusi Eesti elanike toidulaual tõi kaasa keskaja asendumine varauusajaga?
Euroopa varauusaegset toidukultuuri mõjutasid maadeavastused, trükikunsti hoogne levik, rahvastiku kasv ning konfessionaliseerumine ehk inimeste jagunemine erinevatesse kristlikesse uskkondadesse. Erinevalt keskaegsest katoliku kirikust ei püüdnud uusaegne protestantlik kirik enam dikteerida inimeste toitumisvalikuid. Trükikunst levitas samal ajal infot uudsete toitude ja jookide kohta.
Seotud lood
Iseseisvas Eestis jalad alla saanud linnaeliit ei soovinud oma söögilaual enam piirduda kartuli ja soolalihaga. Õhinal hakati proovima uudseid euroopalikke roogi ning juurutama peenemaid söögikombeid. Au sisse tõusis vitamiinirikas ja kalorivaene toit, mis aitas daamidel taljet hoida.
Roomlased lasid hea maitsta nii jaanalinnukeeltel kui ka emiste nisadel, kuid süüa tehti ka tänapäeval saadavatest koostisainetest. Imeline Ajalugu palus kokal valmistada kaheksat antiikaja rooga. Maitseme üheskoos toitu, mida sõid Caesar, Cicero ja Scipio Africanus.
Georg Stude oli üks esimesi tuntud kohvikupidajaid. Pildil on Stude kohvik 1920. aastal.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele