1940. aasta külm võttis jalad, sõrad, õunapuud ja viinapudelid
Eesti senine külmarekord pärineb 1939/1940. aasta talvest. 17. jaanuaril 1940 registreeriti Jõgeval -43,5 kraadi pakast. Pikemat aega kestnud külmad olid tol talvel katsumuseks kõigile elusolenditele.
* Katastroofiliseks kujunes see külmalaine Eesti aedades kasvanud viljapuudele. Õunapuudest hävis 69%, pirnipuudest 87%, ploomipuudest 86% ja kirsipuudest 81%. Aedade taastamist takistasid kohe järgnenud sõda, okupatsioonid, küüditamised ja kolhoseerimine.
Seotud lood
Alljärgnevalt meenutame tähtsamaid või värvikamaid sündmusi, mis on Eesti ja maailma lähiajaloos juhtunud detsembrikuus.
Viikingid kartsid näljahäda kaasa toovat ja maailmahukku kuulutavat karmi talve. Lood sellest ülikarmist talvest ei ole puhas väljamõeldis. Selle juured ulatuvad aastal 536 pKr toimunud kliimakatastroofini.
Väike soine heinamaa Puka lähistel muutub kohutava katastroofi tallermaaks, kui sõjaväerong sõidab 1897. aastal rööbastelt välja ning hukkub kümneid sõdureid. Ellujäänuid ravitakse Tartu haiglates, kus rakendatakse oma aja kohta uuenduslikke meditsiinilisi võtteid.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele