Peetri kiriku vanem õde Hagia Sophia rabas oma võimsusega
Bütsantsi keiser soovis ehitada kiriku, mis jätaks inimestel jahmatusest suu ammuli. Hagia Sophia katedraaliga see tal õnnestuski. Kirik, mis on seni üks maailma suurejoonelisimaid ehitisi, püstitati kuue aastaga. See on üle elanud maavärinad, ristisõdijate rüüstamise ja osmanite vallutusretke.
Bütsantsi ehk Ida-Rooma riigi keiser Justinianus I lubas suureliselt: „Ma ehitan kiriku, millesarnast pole nähtud pärast Aadamat ega nähta ka tulevikus.“
Seotud lood
Bütsantsi keiser vallutas 541. aastaks suurema osa kunagise Lääne-Rooma riigi valdustest. Väljastpoolt tundus riik tugevamana kui kunagi varem, aga Egiptusest saabunud laevad kandsid lastiruumis impeeriumi languse seemet: katku. Ajaloo esimeses pandeemias suri kõigest aastaga miljon inimest.
4. sajandil tegid roomlased Konstantinoopolist oma uue pealinna. See oli suuruse poolest hiilgav, kuid peagi oli oodata katastroofi – linnas nimelt polnud piisavalt vett.
Vähesed suudavad mööduda gooti katedraalist, imestamata selle üle, kuidas keskaegsetel ehitusmeistritel õnnestus rajada nii uhke hoone. Vastus peitub uutes ehitusmeetodites ja hoolikas planeerimises.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele