Üks õudsemaid merereise ajaloos: „Tapke esimesena kõige tugevamad!“
Kui Hollandi kaubalaev Batavia peaaegu maailma lõpus korallrahu otsa sõidab, algab kuudepikkune õudusunenägu. Üks diktaatorlik meeskonnaliige haarab võimu saarel, millel merehädalised redutavad, ning otsustab mõrvata kõik oma vastased nende soost ja vanusest hoolimata.
Ükski Batavia pardal olevast 316 hingest ei oska aimata, et laev liigub otse katastroofile vastu. On 1629. aasta soe juuniöö. Enamik meestest on pikali visanud ja magab rahulikult oma koides. Ainult käputäis vahis olevaid meeskonnaliikmeid tunneb rõõmu mõnusast ilmast.
Seotud lood
Viis päeva pärast Titanicu uppumist oli merepind ikka veel kaetud luksuslaevalt pärit mööblitükkide ja prahiga, mille seas ulpisid ka sajad surnukehad. Nova Scotiast saabus sündmuskohale laipu kokku korjama erilaevaga meeskond.
1519. aastal lahkus Fernão de Magalhãesi juhtimisel Sevillast viie laeva pardal 270 meest. Nende eesmärk oli seilata ümber maakera. Nad võitlesid metsikute paganatega, kohtusid ühe sultaniga ja nägid siidi rõivastatud elevante. Kolmeaastane seiklus läks neile aga kalliks maksma – koju tagasi jõudis ainult 18 meest.
Meeleheitliku põgenemise käigus sissepiiratud Tallinnast hukkub Eesti ranniku lähedal Juminda kandis kümneid Punalaevastiku aluseid. Algab ajaloo üks ohvrirohkemaid merelahinguid.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele