Pipi pani kingad padja peale: Astrid Lindgren tegi lastekirjanduses revolutsiooni
Pole juhus, et esimene raamat punajuukselisest tüdrukust Pipist ilmus pärast Teist maailmasõda 1945. aastal. Tulevane lastekirjanik Astrid Lindgren sai kirjatsensorina töötades osa sõja õudustest ja see süstis mässulise Pipi tegelaskujusse umbusku võimuesindajate vastu.
Seotud lood
Soomerootsi karikaturist ja kirjanik Tove Jansson sai tuntuks lasteraamatutega Muumitrollist ja tema sõpradest. Tegelikult tahtnuks ta maalida ja kirjutada hoopis täiskasvanutele. Terasel lugemisel mõjubki „Muumitroll“ pigem täiskasvanute kirjandusena.
Charles Dickens kujutas viktoriaanliku ajastu klassidesse jagunenud Londonit oma elukogemuse põhjal. Jutus „Jõululaul“ andis kirjanik jõulupühadele aga sellise vormi, nagu me seda tänapäeval tunneme.
Lilli Suburg oli esimene eesti naiste õiguste eest kõneleja, samuti esimese tütarlastekooli asutaja ja naisteajakirja käimalükkaja. Kuna tema ideed olid oma ajast ees, pidi ta taluma palju kriitikat, ent jäi ka kõige traagilisematel eluhetkedel kindlaks oma põhimõtetele. Samas kujunesid Suburgi aated välja suuresti meeste toel.
Augustis viib Viasat History vaatajad paleede salakäikudest maiade iidsetesse linnadesse ja Teise maailmasõja kõige süngematesse peatükkidesse. Kuninglike dünastiate intriigid, värsked arheoloogilised avastused ning seni nägemata kaadrid Kolmanda riigi argielust avavad ajaloo tuntud sündmused täiesti uuest vaatenurgast. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele