Keskaja suure depressiooni ajal jäi meie maapõue suur hulk aardeid
Vana-Liivimaa keskaja üks kõige aarderikkamaid ajajärke oli 14. sajandi lõpp ja 15. sajandi algus – sellest ajast on teada vähemalt 15 aaret. Nende maapinda jäämise põhjus võis olla rahvastiku vähenemine ning sellega kaasnenud majanduslik depressioon.
Seotud lood
Liivi sõja ajal laastati Eesti ala niivõrd põhjalikult, et maapinda jäi sadu aardeid. Kiiruga peideti vaenlase eest maamulda mitte üksnes raha, vaid ka ehteid.
Kui muinasajal kaaluti hõbedat, siis keskajal hakati lugema vermitud münte. Üleminek uuele rahasüsteemile toimus alles tükk aega pärast muistse vabadusvõitluse lõppu.
Arheoloog Mauri Kiudsoo ja Imelise Ajaloo raamat "Keskaja aarded Eestist" jõudis Muinsuskaitseameti aastaauhinna konkursil päranditrükise kategoorias nelja parima hulka.
Oktoobris viib Viasat History vaatajad ajaloo pöördeliste sündmuste ja seni varju jäänud lugude juurde. Teise maailmasõja lahinguväljade kujundanud geograafia, Vesuuvi tuha alla mattunud luksusvilla saladused, Baskimaa nõiajahi sünge pärand ning Dracula ajaloolise prototüübi lugu näitavad, et minevikust võib tuttavate lugude tagant leida hoopis uusi tahke. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele