Kohtla-Järve loomispäev: kuidas algas põlevkivibuum Ida-Virumaal
Seotud lood
Varemeis miljonilinn Leningrad (praegune Peterburi) valmistus sõja järel end kütma Eesti põlevkivigaasiga. Kohtla-Järvet ja Neevalinna ühendava torujuhtme ehitustööd olid 1948. aasta suveks jõudnud lõppjärku.
„Ei saa üle Emajõest,“ ohkavad Ado Grenzsteini 1888. aasta lastelaulus viisk, põis ja õlekõrs. Emajõgi saab alguse Võrtsjärve kirdenurgast Rannu-Jõesuust, kus oli ametlik parvekoht juba 19. sajandi alguses. Püsisilla sai Rannu-Jõesuu alles 1920. aastail. Mullu tõid tuukrid sealt kaldale Teises maailmasõjas hävinud terassilla fragmendid. Tänapäeval on seal aga kaks silda kõrvuti.
Muinasaja lõpus ja veel keskajalgi kattis Eesti suure osa oma rauavajadusest kodumaisest soomaagist rauda tootes. Osa toorrauast eksporditi.
Augustis viib Viasat History vaatajad paleede salakäikudest maiade iidsetesse linnadesse ja Teise maailmasõja kõige süngematesse peatükkidesse. Kuninglike dünastiate intriigid, värsked arheoloogilised avastused ning seni nägemata kaadrid Kolmanda riigi argielust avavad ajaloo tuntud sündmused täiesti uuest vaatenurgast. Viasat History on saadaval kõikide Eesti teleoperaatorite kaudu. Tutvu telekavaga: viasathistory.eu/ee
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele