500 000 meest suri Passchenddaele mudaväljal
Briti diviisid alustavad 1917. aasta juulis suurpealetungi, et lõpuks ometi sakslased taganema lüüa ja tuua Esimesse maailmasõtta otsustav pööre. Feldmarssal Douglas Haig on lubanud sakslased põgenema ajada, ent Passchendaele’i lahing kujuneb kirjeldamatuks vere- ja mudapõrguks, kus sureb terve põlvkond noori mehi.
Feldmarssal Douglas Haig vehib kätega, rääkides vaimustunult enda suurest plaanist. Hetk hiljem kummardub 55aastane Briti kõrgem ohvitser maakaardi kohale, et näidata, kuidas Briti armee üksused hakkavad sakslasi sammhaaval läänerindelt koju tagasi ajama.
Seotud lood
Kui britid 1940. aastal Põhja-Prantsusmaalt 338 000 sissepiiratud sõdurit päästsid, langes suurem osa selle kangelasteo aust Briti kuninglikule mereväele ja õhuväele. Päästeoperatsiooni tegelikud kangelased olid aga ennastohverdavalt sõdinud järelväed, kes võitlesid sakslasi kinni hoides viimse meheni.
Sakslased teavad, et liitlaste pealetung tuleb, ja nad on seda juba mitu kuud ka oodanud. Äkki ühel hommikul hakkavad rannal maabuma liitlasvägede üksused. Sakslased teevad kaitses oma parima, kuid mõistavad peagi, et pealetungi pole võimalik peatada. Nüüd on neil vaid üks eesmärk: ellu jääda.
Esimese maailmasõja kindralid uskusid, et läänerindel kujunenud patiseisu saab murda ainult ennenägematu arvu suurtükkide abil. 1916. aastal võeti kasutusele uus ja hävitav suurtükiväetaktika, mis tekitas jalaväe ette liikuva tulevalli.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele