Kust on tulnud metsapuude nimetused?
Eesti keele puunimed on tihti tuhandeid aastaid vanad ning me jagame neid oma soome-ugri sugulasrahvastega.
„Kuusk“, „kõiv“ (kask), „toom(ingas)“ ja arvatavasti ka „paju“ pärinevad eesti keele kõige vanemast, nn uurali kihistusest, mis on meil ühine Siberi sugulaskeeltega.
Seotud lood
Viimase ligi 30 aasta jooksul võib advendiaja ning jõulude lähenedes ikka ja jälle leida ajakirjandusest lugusid sellest, et Tallinnast on teada maailma vanim avalik jõulupuu ning jõulupuu traditsioon olevat tekkinud vanal Liivimaal. Jõulukuusk olevat Tallinna raekoja esisel väljakul seisnud juba 1441. aastal. Allikatesse ja konteksti süvenedes on neid väiteid võimatu kinnitada.
Bagdadis valmistatud hõbemündid Rõuge linnamäel
Aastatuhandeid mõistatasid eurooplased, kuhu nende metsalinnud talviti kaovad. Kas nad vajuvad talveunne, lahkuvad Kuu peale või kehastuvad teiseks liigiks? Selguse tõi 1822. aastal üks kurg.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele