Mis on seitsmemagajapäev?
Seitsmemagajapäev on katoliku püha, mille juured ulatuvad umbkaudu 250. aastasse pKr. Pärimusloo järgi põgenesid seitse kristlast tagakiusamise eest, mida korraldas Rooma keiser Decius, ning leidsid varjupaiga Efesose lähedalt koopast, tänapäeva Türgi lääneosast.
Rooma sõdurid otsustasid kristlased hukata, müürides kinni nende koopa sissepääsu. Selles koopas juhtus aga ime: need seitse meest magasid seal peaaegu 200 aastat, kuni karjane nad 447. aastal üles äratas.
Seotud lood
Taevast vaadati ja vaadeldi süstemaatiliselt juba ammu enne teleskoopide leiutamist. Taevakehi kasutati päris osavalt ajaarvamises, nendelt oodati vastuseid nii argistele kui ka igavikulistele küsimustele. Päike, Kuu ning liikuvad helendavad täpikesed paelusid ka meie esivanemaid.
1582. aastal võttis paavst Gregorius XIII kasutusele senisest täpsema kalendri. Enamik Euroopa riike läks kiiresti üle Gregoriuse kalendrile, kuid paljud õigeusklikud keeldusid veel sajandeid seda tegemast. See tekitas tohutu suurt segadust.
Fantastilised lood lohetapjatest rüütlitest ja kangelannadest, kelle soontes voolas piim, aitasid levitada kristlust. Superkangelased kindlustasid kirikule ka tohutu sissetuleku.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele