Rooma-aegse gladiaatori skeletilt avastati lõvi hammustusjäljed
Kutselise meelelahutusvõitleja skelett, millelt lõvi hambajäljed leiti, on pärit Suurbritannias Yorkis asuvalt Rooma impeeriumi aegselt surnuaialt. Teatavasti oli Britannia mitmesaja aasta vältel Rooma provints ja roomlased tõid Põhja-Inglismaale kaasa ka gladiaatorivõitluste traditsiooni. Kuid see on esimene kord, kui on arheoloogiliselt tõestatud, et gladiaatorid tõepoolest pealtvaatajate meeleheaks lõvidega heitlesid.
Käesoleva uurimistöö algus oli tegelikult juba 2004. aastal. Siis leiti esimesed 1800 aasta tagant pärinevad skeletid Rooma-aegse tee äärest, mis viis Yorkist Tadcasterisse. Nüüd said paika viimased pusletükid, teatatakse Yorki ülikooli uudises.
Seotud lood
Kahest matmispaigast leitud rohkem kui 150 gladiaatori luustikud on andnud teadlastele ülevaate Rooma gladiaatorite julmast argielust. 700 aasta vältel surid orjastatud võitlejad roomlaste lõbustamiseks. Samal ajal kui publik juubeldas, võitlesid need põlatud meelelahutajad oma elu eest.
1791. aastal puhkes Prantsuse koloonias Saint-Domingues – nüüdses Haitis – orjade mäss. Koloonia rõhutud mustanahalistel sai valge mehe ees kummardamisest villand. Ülestõus kujunes kõigi aegade edukaimaks orjade mässuks.
Selles loos toome lugejani mõned olulised faktid Rooma kuulsate, elukutseliste elu ja surma peale võitlejate kohta. Kes nad olid?
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele