Eesti sõdurite viimased sõjapäevad
Teise maailmasõja lõpp kujunes Saksa ja Nõukogude poolel võidelnud eesti sõduritele väga erinevaks.
1945. aasta mai alguses olid 20. Eesti SS-diviisi võitlejad endisel Saksa-Tšehhi piiril, Sudeedimaal või veel sügavamal tšehhide maal. Enamasti üritati läände liikuda ning jõuda välja USA vägedeni, et neile alistuda. Osal see ka õnnestus, kuid mitu tuhat meest langes partisanide kätte, kes neist vähemalt 500 nn. “Tšehhi põrgus” hukkasid. Ülejäänud anti vangidena üle Nõukogude vägedele.
Okupeeritud Taanis viibinud tagalaüksus andis end Julius Made juhtimisel brittide kätte vangi. Sama tegid ka teised lääneliitlaste lähikonnas olnud üksused.
Punaarmee 8. Eesti laskurkorpuse sõdurid olid sõja lõpus Kuramaal, võideldes kotis istunud Saksa vägede vastu. Pärast sõja võitu andis kindral Lembit Pärn meestele neli päeva puhkust ning seejärel hakati organiseerima 20 000-mehelise väekoondise kojutulekut.
Käsk Riia kaudu Eestisse minna anti 28. mail, teele asuti järgmisel päeval. Liiguti suures osas jalgsi, kohati oli kolonn 50 kilomeetri pikkune. Teel viidi läbi õppusi ning peatuspaikades tantsiti läti ja eesti tüdrukutega. 2. juunil marssis korpus läbi Läti pealinna Riia.
Korpuslane Rinaldo Nurm on meenutanud jõudmist Eesti piirile 7. juunil: „Eriline tunne valdas meid aga siis, kui astusime Lätimaalt Eestimaa, oma sünnimaa ja noorpõlve kodumaa pinnale. Süda lõi kiiremini, kui kodumaa pind oli jälle jalge all. Endisest Läti-Eesti piirist tulime üle öösel. Ega sellest tohtinud palju juttu teha, sest poliitkoosseis võis sellest numbrit teha. Aga omavahel kõnelesime sellest ikkagi.“
16. juunil jäädi peatuma Tallinna lähistele, kus valmistuti pidulikuks sissemarsiks pealinna: nühiti saapad läikima, korrastati vormiriietust. 17. juunil siseneti linna ja marsiti vihmasajus üle Vabaduse väljaku, kindralleitnant Lembit Pärn musta täku seljas kõige ees.
„Sammusime nagu koridoris, mille oli moodustanud tohutu rahvamurd,“ on meenutanud Johannes Vend. „Lillemere ja loendamatute viibete ning südamlike tervituste saatel marssisime üle Tõnismäe.“
Pidulik vastuvõtt oli osaliselt mõistagi võimude poolt korraldatud, samas tervitasid inimesed ka ehtsa rõõmuga oma poegade, isade ja meeste sõjast tagasitulekut.
Võiduparaadi järel suundus korpus Tehnika tänavat mööda Tallinnast välja ning jäi Kloogale välilaagrisse.
Seotud lood
Õhurünnakud, nälg ja hirm punaarmeelaste ees iseloomustasid elu Berliinis viimasel sõjatalvel. Vähesed uskusid natside kinnitusi peagi saabuva võidu kohta, ent keegi ei hakanud ka vastu. Iga päevaga jõudis katastroof lähemale.
1945. aasta kevadel tungisid liitlasväed läbi Kolmanda riigi koonduslaagrite väravate. Teel Berliini olid sõdurid näinud juba palju surma ja hävingut, kuid koonduslaagrites kohatud kannatused ületasid kõik.
Viasat History on nagu pilet ajarännule, kus kohtad põnevaid ajaloolisi lugusid ja ekspertide arvamusi. Sul on parim istekoht, et näha pöördelisi hetki ajaloos ja inimesi, kes on minevikku kujundanud. Viasat History telekanal on saadaval enamiku Eesti teleoperaatorite pakettides.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele