Rootsi suurlinna südamest leiti viikingihauad
Kui arheoloogid hakkasid uurima Göteborgi kesklinnas olevaid salapäraseid künkaid, tabas neid üllatus: künkakesed osutusid viikingihaudadeks.
Kui Göteborgi linnavolikogu andis 1956. aastal linna uuele ujulale nimeks Valhallabadet, mis viitab viikingisõdalaste paradiisile, ei aimanud keegi, kui tabavaks see nimi osutub.
Seotud lood
Talumehed tulid lahingusse saarepuidust odadega, rikkad mehed Saksamaalt imporditud mõõkadega ning võitlustes karastunud sõjamehed vehkisid kahe meetri pikkuste sõjakirvestega. Selline oli viikingite võitmatu vägi, keda keegi ei suutnud kolmesaja aasta jooksul peatada.
Legendaarsed viikingikuningad Harald Kaunisjuus ja Olav Tryggvason vallutasid Šotimaa ääreala ning sundisid kohalikud keltide riigikesed sisemaale taanduma. Skandinaavlaste jälg on tänapäevalgi Šotimaal märgatav.
Hüüe „Viikingid tulevad!“ külvas 991. aasta suvel inglastes hirmu. Kolm tuhat viikingit saabusid pikklaevadega Maldonisse, et rüüstata Inglismaa kuninga rahapada. Kitsal neemel seisis neil vastas väike, ent meelekindel Inglise sõjavägi.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele