Millal hakkasime maavärinaid mõõtma?
132. aastal leiutas hiinlane Zhang Heng esimese seismograafi, mis näitas, millises riigi osas maavärin toimus. Tema leiutis – seismoskoop – oli pronksist ja nägi välja kui lillevaas. Selle küljes oli kaheksa draakonipead, igaühel neist suus väike kuulike. Kui kuskil toimus maavärin, „pillas“ draakon kuuli enda all istuva konna suhu. Iga konn vastas kindlale riigipiirkonnale ning nii sai teada, kus maavärin aset leidis.
Seotud lood
Majanduskriisi ajal tunglesid tuhanded töötud ameeriklased Colorado jõe äärde, et rügada iga päev ohtlikel tellingutel ja gaasiga täidetud šahtides. Hea palga kõrval meelitas neid ka võimalus lüüa kaasa maailma suurima tammi ehitusel. Pärast viit aastat vaevarikast tööd seisis Hooveri tamm kindlalt keset mäslevat jõge ning päästis piirkonna tuleviku.
Orville Wright, kahest vennast noorem, juhtis lennumasinat esimesel õhkutõusmisel. Lend kestis 12 sekundit.
Ekstsentriline leiutaja Nikola Tesla on juba silma paistnud mitme teedrajava leiutisega, kui ta võtab 1901. aastal käsile oma teadlasekarjääri kõige suurejoonelisema ja tähelepanuäratavama projekti. Ta kavatseb hakata elektrienergiat edastama õhu kaudu.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele