Leedu kultuuriinimesed kaitsevad „punakirjaniku“ monumenti

Kirjanik Salomėja Nėris (kodanikunimega Salomėja Bačinskaitė) tegutses alates 1931. aastast põrandaaluse Kominterni sidepidajana. Päras Leedu okupeerimist 1940. aastal kuulus naisluuletaja nn rahvaseimi delegatsiooni, mis käis Moskvas „taotlemas“ Leedu vastuvõtmist Nõukogude Liitu. Seetõttu otsustaski Leedus tegutsev nn desovetiseerimise komisjon eemaldada Vilniuse linnaruumist Nėrisele 1974. aastal püstitatud monumendi. Nėrise nime kandnud tänav ja kool on juba ümber nimetatud.

Mitmed Leedu loomeinimesed monumendi lõhkumise otsust ei toeta. „Nėrise saatus oli väga keeruline ning jah, et tegi mitmeid saatuslikke vigu. Ta kuulus delegatsiooni, mis kirjutas alla Leedu inkorporeerimisele Nõukogude Liitu, ta kirjutas poeemi Stalinile. Keegi ei eita seda. Kuid kujutades Nėrist ainult reeturina, amputeerime me vabatahtlikult elujõulise osa oma kultuurist,“ rääkis kunstnik, kriitik ja kuraator Laima Kreivytė Leedu rahvusringhäälingule. Tema sõnul tuleb mäletada ka Nėrise suurt panust leedu luule arengusse, Nėrist võib nimetada lausa leedu tänapäevase luuletraditsiooni rajajaks.

Kõigele lisaks ei saa ka kõnealust monumenti ennast pidada kunstiväärtuseta punamonumendiks. 1974. aastal kunstnik Vladas Vildžiūnas ning arhitektide Gediminas Baravykas ja Gytis Ramunis loominguna valminud monument on väärtuslik näide moodsast skulptuurist, mis kanti 1993. aastal kultuuripärandi registrisse. Monument annab hästi edasi poetessi elutraagikat ning pälvis säärase mitmekihilisuse eest Nõukogude võimudelt kriitikat.

Nėrise luulepanuse ja tema monumendi kaitseks korraldaski Kreivytė kuju juures protestiaktsiooni, kus loeti poetessi luuletusi.