Ameerika orjapidajate jaoks olid Balti provintsid hoiatavaks näiteks

Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudis doktoritööd kaitsnud Andre Kruusmaa võrdles pärisorjust Balti provintsides orjusega Ameerika Ühendriikides (eelkõige lõunaosariikides) ja Briti impeeriumi läänepoolkera kolooniates. Ta kõrvutas ka pärisorjust ja orjandust pooldava argumentatsiooni ning ideede erienvaid tahke, näiteks kuidas ning millistel alustel õigustati orjandust või pärisorjust, millist rolli mängisid orjade või pärisorjade ülestõusud ning kuidas kasutati neid näiteid orjandust ja pärisorjust pooldavas argumentatsoonis.

Kruusmaad huvitas ka, millised olid baltisakslaste teadmised orjandusest ja orjandust pooldavatest ideedest ning argumentatsioonist Briti impeeriumi ja Ameerika Ühendriikide kontekstis. Seda uurides jõudis autor seisukohale, et informeeritud baltisakslaste teadmised orjandusest läänepoolkeral olid küllaltki märkimisväärsed ning viiteid orjandusele läänepoolkeral kasutati ka oma kirjatöödes ning pärisorjuse pooldajate poolt vahel ka oma argumentatsiooni toetamiseks. Samuti kajastati orjanduse teemasid mahukalt Balti provintside ajalehtedes, mis võimaldas lugejal soovi korral saada üsna hea ülevaate sündmustest ookeani taga.

Paralleelselt, oli Kruusmaa tähelepanu all ameeriklaste ja brittide teadmised pärisorjusest Balti provintsides. See on vaatenurk, mida varem on vähe kajastatud. Selgus, et ka britid ja ameeriklased teadsid pärisorjusest Balti provintsides. Näiteks kasutasid ühed tuntumad lõunaosariiklastest orjanduse apologeedid Thomas Roderick Dew ja George Fitzhugh oma orjandust pooldavas argumentatsioonis ning laialt tuntud kirjutistes Balti provintside näiteid. Oma tekstides viitasid nad pärisorjuse kaotamisele Balti provintsides kui läbikukkunud eksperimendile ja hoiatavale näitele, mida ei tohiks kunagi Ameerika lõunaosariikide kontekstis orjade vabastamisega korrata, kirjutatakse Tallinna Ülikooli pressiteates.

Sarnaselt viitasid ka Briti orjanduse pooldajad pärisorjuse kaotamisele Balti provintsides kui negatiivsele näitele, mis pidanuks tõestama, et Briti impeerium ei tohiks korrata Vene impeeriumi vigasid Balti provintsides.

Laiemalt käsitleti orjandust ja pärisorjust 18–19. sajandi kontekstis suhteliselt sarnaselt ja tõmmati nende vahel võrldusmärke – ehk ameeriklaste ja brittide kujutelmas olid pärisorjus ja orjus tollal põhimõtteliselt mitmetes aspektides sarnane institutsioon.