Peast põrunud skulptor rajas hiiglasliku monumendi: Mount Rushmore
Lõuna-Dakota on meeleheitel. Kuna osariigis pole vaatamisväärsusi, ei paku see turistidele huvi ning nii jäädakse ilma tohututest rahasummadest. 1925. aastal palgatakse kuulus kunstnik, kellele tehakse ülesandeks rajada ainulaadne mälestusmärk. Ees ootavad aga majanduskriis ja maailmasõda. Samuti seab plaani ohtu skulptori konfliktne isiksus.
Taevas oli käeulatuses. Või vähemalt nii tundis Gutzon Borglum septembris 1925. aastal, kui ta esimest korda 1745 meetri kõrguse Mount Rushmore’iks kutsutava graniitkalju tippu ronis. Ta oli kohe märganud, et see kalju erines kõigist teistest läheduses paiknevatest kivimivormidest. Selle pealispinna kumerustes ja nõgusustes näisid juba peituvat näod, mille Lõuna-Dakota osariik oli Borglumilt tellinud.
Seotud lood
Umbes 2150 aastat tagasi valis kreeka poeet Antipatros välja ehituskunsti ja skulptuuri tippsaavutused, mida tema pidas eriti hämmastavaks. Nimekiri sai hiljem tuntuks vanaaja seitsme maailmaimena.
Pärast seda, kui Panteon renessansiajal renoveeriti, muutus see intellektuaalide kogunemiskohaks.
Mänguhimulised roomlased rajasid 8. sajandil eKr endale võidusõidurajaga võistlusväljaku. Algne mudane rada muutus ajapikku Rooma suurimaks rahvalõbustuspaigaks.
Raudne eesriie on langenud risti läbi Euroopa, kuulutas Winston Churchill täna 80 aastat tagasi Ameerika Ühendriikides Fultoni ülikoolis peetud kuulsas kõnes.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Imeline Ajalugu esilehele